Registrese o login

TimeRime

John Bowlby

Imprimir esta pagina

1907 - 1990
Kiindumusteooria

Inimolendid ja ka paljud primaadid

  sünnivad koos sisemise psühho-bioloogilise

  süsteemiga – kiindumussuhte loomisele orienteeritud käitumusliku süsteemiga, mis motiveerib neid  kiindumusobjektide lähedust otsima ja loob seega suurema võimaluse ellujäämiseks ning ülejõukäiva stressiga toimetulemiseks

 

Katsest ahvidega kasvatas briti psühholoog John Bowlby kuuekümnendatel välja siiani kõige põhjapanevama paarisuhteid analüüsiva, nn seotuse-teooria.

See ütleb, et inimene saab oma täiskasvanuea suhetes korrata neid suhtemustreid, mida ta ise on lapsepõlves kogenud. Sest muud ta ei oska.

Kui lapsel puudub läheduse kogemus, siis on tal täiskasvanuna tõsiseid raskusi suhete loomisega ning neist saavad kehvapoolsed vanemad. Ning sealt tulevad ka traumad: kui laps on kogenud vanemast ilma jäämist, siis naljalt ta täiskasvanuna endale kedagi päriselt hinge võtta ei julge. 

 

 

 

Bowlby, kes alustas oma teooria väljatöötamisega juba eelmise sajandi 40. aastatel, 

leidis inimlapsi uurides, et ema pole väikesele lapsele oluline mitte vaid seetõttu, et 

ema annab süüa – sama oluline või isegi suurem on inimolendi vajadus läheduse 

järele.

 

Bolwby arvates on ka geneetiline valik soosinud kiindumuskäitumist, sest see 

suurendas ema-lapse läheduse tõenäosust, mis omakorda tõstis kaitstuse tõenäosust ja 

pakkus ellujäämise eelist. Evolutsioonilisest perspektiivist vaadatuna on aga just 

ellujäämine ja soo jätkamine kõige olulisemad inimkonna ees seisvad ülesanded. 

Nõnda siis võib öelda, et ehkki me oma armusuhteid isiklikeks ja intiimseks peame, 

on suures mõõtkavas vaadatuna tegu globaalse üritusega, mis elu maakeral edasi kesta 

aitab


Esta linea de tiempo
19.-20. sajandi psühholoogia teadlased
Rakvere
Reconocimiento:
numero de visitas: 479
Buscar en linea de tiempo

Busqueda avanzada...

Lineas de tiempo relacionadas mas...
 

© TimeRime bv 2010
Realizacion tecnica:
Hoppinger.com